Valgeroodne maranta

Maranta leuconeura

Üldiseloomustus

Kuulub marantaliste sugukonda ning looduses kasvab Lõuna-Ameerikas. Pärit on Brasiilia troopilistest metsadest. Teda saab kasvatada nii roni- kui ripptaimena. Kuigi poodides müüakse kinnitatuna, ei ole see taime loomulik kasvuviis, sest ta ei ole ronitaim.

Lehemuster on kaunis. Nad on piklikovaalsed, tumerohelised, pealt punakate triipudega, alt punakad. Osa sorte on valkjasroheliste lehtede ja rohelise kuni pruuni mustriga.

Temperatuur ja niiskus

Suvel hoida temperatuur 20-22 kraadi juures, talvel madalamana. Lühiajaliselt talub kuni 15 kraadi. Ei talu tuuletõmbust ja vajab kõrget õhuniiskust. Kuiva õhu korral kuivavad lehtede ääred.

Valgus

Varjuline, mitte panna otsese päikesevalguse kätte. Pimedas keskkonnas tuhmuvad lehe muster ja värvid ning liiga valges lehed kolletuvad või tõmbuvad rulli.

Kastmine

Suvel kasta rohkem, talvel tagasihoidlikumalt. Soovitav on kasutada vihmavett ja eemaldada pärast kastmist üleliigne vesi aluselt. Mullapinnale võib panna sammalt, mida pidevalt niisutada. Võib ka piserdada.

Õitsemine

Kevadel ja suvel on õied pisikesed kahvaturoosast valgeni. Õied jäävad lehtede varju oma tagasihoidlikkusega.

Väetamine

Kevadest sügiseni tuleks väetada iga kahe nädala tagant toataimede väetisega.

Ümberistutamine

Ümber on soovitav istutada iga paari aasta tagant. Muld segatakse poolkõdunenud lehemullast, jämedast turvamullast ja liivast. Kasutada madalat laia potti.

Paljundamine

Jagamise teel või pistikuga. Jagamisel eraldatakse vanemad taimed noorematest ja istutatakse eraldi. Oluline on mitte vigastada juurmugulat.

Kahjurid ja haigused

Punane kedriklest.

Muu

Ei tasu ära ehmatada, kui õhtul rulluvad taime lehed kokku.

Kasutatud allikad

link_ikoon.gifValgeroodne maranta (Ceres)

link_ikoon.gifValgeroodne maranta (Hansaplant)

link_ikoon.gifValgeroodne maranta (Katsi toalillede blogi)

link_ikoon.gifValgeroodne maranta (Multiflora)

Virve Roost. 33 moodsat toataime. Valgus, 2000