Kalanhoe

Kalanchoe

Üldiseloomustus

Kalanhoe on pärit Madagaskari mägedest, ta kuulub sukulentide hulka.

Sulgjas kalanhoe on paksuleheliste sugukonda ja kalanhoe perekonda kuuluv. Taim on levinud Aasias, Austraalias, Galapagosel, Uus-Meremaal, Filipiinidel, Havail ja veel paljudes saarestikes. Mitmes kohas (nt Havail) loetakse teda ohtlikuks võõrliigiks.

Sulgjas kalanhoe on kiirelt kasvav taim, mis võib kasvada 30–200 cm kõrguseks. Tema lihakad lehed on ümarad, saagja lillaka servaga, 5–20 cm pikad ja 2,5–12 cm laiad. Õied on umbes 2–10 cm pikkused, rippuvad ja kellakujulised. Need on rohekaskollased ja tüve poolt punakad. Tupplehed on 21–30 mm pikad ja 6–12 mm laiad. 5 punast kuni lillat kroonlehte on 34–54 mm pikad ja 4–7 mm laiad. 4 tolmukat on 2–4,5 mm laiad. Viljalehed on 6–12 mm pikad.

Blossfeldi kalanhoe pärineb kalanhoe perekonnast paksuleheliste sugukonnast. Ta on püstiselt kasvav püsik. Sõltuvalt teisendist kasvab kuni 45 cm kõrguseks, tavaliselt siiski kuni 30 cm. Ka laius on kuni 30 cm. Lehed on tumerohelised.

Blossfeldi kalanhoe on vastupidav ja vähenõudlik taim.

Liigid

Allpool oleme kirjeldanud eelkõige Blossfeldi kalanhoe kasvutingimusi, kuna seda liiki kasvatakse enim kodustes.

Temperatuur ja niiskus

Parim on hoida 16-18 kraadises kasvukeskkonnas. Talvel jahedamas, kuid mitte alla 10-15 kraadi. Puhkeperioodil ei vaja palju õhuniiskust.

Valgus

Asetada valgesse kohta, kuid mitte ereda päikesevalguse kätte. Kui lehed värvuvad punaseks, annab taim märku liiga valgest keskkonnast. Alates septembrist 1,5 kuu vältel on soovitav pimendada keskkonda 9-10 tunnini õitsemise soodustamiseks. Pimendamiseks võib kasutada taime katmiseks suuremat potti või tõmmata tume kilekott peale.

Kastmine

Mõõdukalt, temperatuuri langedes vähem. Viltja kalanhoe puhul vältida vee sattumist lehtedele. Poti võib panna veega täidetud alusele seniks kuni õhumulle enam ei tule ja muld on läbi vettinud. Liigne vesi lasta ära valguda enne ümbrispotti tagasi panemist.

Õitsemine

Blossfeldi kalanhoel on palju erineva õievärviga sorte (kollane, oranž, roosa, punane, purpurne ja valge ning nende kombinatsioonid) ning looduslikult õitseb aastaringi. Õie läbimõõt on 1 cm ja need paiknevad väikestes kobarates olles torujad.

Sulgja kalanhoe õied on umbes 2–10 cm pikkused, rippuvad ja kellakujulised värvilt rohekaskollased (tüve poolt punakad). Kasvatab 10–14 mm pikkuse vilja - kukkuri.
Kui pimendada õigesti (vt „Valgus“), moodustuvad õied 12-15 nädala pärast. Pärast õitsemist tuleb õieraod eemaldada.

Väetamine

Kasvuperioodil kord-kaks kuus lahja, kuid mitte lämmastikurikka väetisega. Talvel väetada harvemini. Kui taim venib välja, on see märk üleväetamisest. 

Ümberistutamine

Istutada tuleks igal kevadel pärast taime õitsemist. Soovitav on kasutada väikest potti ja liivasegust aiamulda (mitte happelist), mis on toitaineterikas ja viljakas. Lisada võib ka peenkruusa ja sõelmeid.

Paljundamine

Kalanhoe kasvatab lehtede servadesse taimed, millele tekivad juured. Neid võib eraldada peataimest ja istutada eraldi. Sõltuvalt liigist võib kõne alla tulla ladva- või varrepistikutega paljundamine.

Kahjurid ja haigused

Lehetäi ja viinamarja-kilptäi.

Muu

Energeetiline mõju (Seemnemaailm)

"Blossfeldi kalanhoe kaitseb elamist agressiivsuse eest, seisab vastu vastikute inimeste energiale (nt naabrid, kes pole pidevalt millegagi rahul, ähvardavad ja neavad). Ta ei lase majja negatiivset energiat, mis võiks esile kutsuda kroonilisi haigusi ja puhastab maja pahandustest.

Mangini kalanhoe kaitseb apaatia ja jõukaotuse eest ja seisab sisemiste negatiivsete energiate vastu. Vingumine on üks seitsmest surmapatust, selle energia raskendab atmosfääri ja sulgeb õnnekanalid juba eos. Ta ei lase sulanduda halval energial elamisse, kaitseb depressiooni eest ja aitab vastu seista igasugustele eluprobleemidele." (link_ikoon.gifToalilled ja nende kasulik energeetiline mõju)

Kasutatud allikad

link_ikoon.gifAlpikannid, krüsanteemid ja kalanhoe (U. Laansoo)

link_ikoon.gifBlossfeldi kalanhoe (Multiflora)

link_ikoon.gifBlossfeldi kalanhoe (Wikipedia)

link_ikoon.gifKalanhoe – doktor aknalaualt (T. Niiberg)

link_ikoon.gifMitme näoga kalanhoe (M. Paalvelt)

link_ikoon.gifRavimtaim aknalaual (M. Toom) 

link_ikoon.gifSulgjas kalanhoe (Wikipedia) 

Diana Pärn. Toalilled sinu kodus. AS Ajakirjade Kirjastus, 2009

Virve Roost. 33 moodsat toataime. Valgus, 2000