Flamingolill ehk antuurium

Anthurium

Üldiseloomustus

Taim on pärit Guatemalast ja Costa Ricast. Kuulub võhaliste (Araceae) sugukonda, looduses kasvab epifüüdina.

Lehed on tumerohelised ja nahkjad. André flamingolille lehed on südamekujulised, Scherzeri flamingolille omad odajad ja tõlvik on keerdus.

Nõuab palju hoolitsemist. Kõige nõudlikumad on hõbe-flamingolill ja marmor-flamingolill. Toas on sobilik kasvatada Scherzeri flamingolille ja André flamingolille ning nende hübriide.

Liigid

Liike on 900 ringis.

Temperatuur ja niiskus

Taim eelistab sooja temperatuuri (18-23 kraadi) ja niisket õhku. Ei talu suuri temperatuuri muutusi, samuti pole soovitav jätta tuuletõmbuse kätte. Talvel tuleb hoida 1,5 kuud jahedas, ca 15 kraadises (mitte alla selle), mis aitab kaasa õiepungade moodustumisele. Kuivas õhus kasvab paremini Scherzeri flamingolill. Küttekolde läheduses võivad lehed muutuda pruunikaks.

Valgus

Asetada suvel valgesse kohta, kuid mitte otsese päikesevalguse kätte (talvel võib).

Kastmine

Kasta mõõdukalt kasutades toasooja pehmet lubjarikast vett, mitte lasta mullapallil täielikult läbi kuivada. Varre ümber võib siduda turbasammalt, mida niisutada. Samuti võib võtta suurema ümbrispoti ja kahe poti vahele panna sammalt, mida pidevalt niisutada. Mitte jätta ümbrispoti põhja seisma kastmisvett. Taime võib piserdada (mitte õisi).

Õitsemine

Võib pidevalt õitseda, kui kasvutingimused on head ning õisik püsib kuid. Õied on punased, roosad ja valged. Kui taim ei puhke aasta jooksul õide, on tema hooldamistingimustes midagi sobimatut.

Looduses kasvavad taimele ka viljad, kuid toatingimustes juhtub seda harva.

Väetamine

Flamingolill on tundlik väetamise suhtes. Kasvuperioodil ja õitsemise ajal väetada kord nädalas või üle nädala tavalisest poole nõrgema hüdrokultuuridele mõeldud lahusega, mis sisaldab magneesiumi (viimase puudusele viitab lehtede kahvaturoheline värvus) ja kaltsiumi. Talvel kord kuus. Haiget taime mitte väetada. Liigväetamisele viitab lehtede pruunikaks muutumine.

Ümberistutamine

Istutada kasvuperioodi alguses igal teisel aastal, hiljem harvemini. Substraat peab olema happeline, vett hästi läbilaskev ja jämedastruktuurne, nt lehemuld segatuna turvatükikeste, turbasamba, liiva, puusöetükkide ja puukoorega. Kasutada võib ka freesturba ja liiva segu. Orhidee- ja kaktusemuld on sobilik. Mitte kasutada rasket musta mulda.

Istutades asetada taim sügavamale mulda, nii et õhu kätte jäänud juured saaksid mullaga kaetud ning eemaldada surnud ja mädanema läinud juured. Tervetel juurtel on otsad roosakad ja juur ise on valge.

Paljundamine

Seemned ja külgharude eraldamine ümberistutamisel.

Kahjurid ja haigused

Lehetäi, kilptäi, punane kedriklest ja nahkhallitus.

Muu

Taim on mürgine!

Kasutatud allikad

link_ikoon.gifAndre flamingolill (Katsi toalillede blogi)

link_ikoon.gifFlamingolill (hot.ee/toalilled)

link_ikoon.gifFlamingolill (M. Paalvelt)

link_ikoon.gifFlamingolill (U. Laansoo)

link_ikoon.gifUhke flamingolill Ameerikast ja vähenõudlik kliivia Aafrikast (U. Laansoo)

Dorte Nissen. Toataimede piibel. Sinisukk 2005

Virve Roost. 33 moodsat toataime. Valgus, 2000