Soomuslehik

Echeveria

Üldiseloomustus

Pärineb Mehhikost, Kesk- ja Lõuna-Ameerikast kuuludes paksuleheliste (Crassulaceae) sugukonda.  Kuuluvad turdleheliste hulka. Lehed on lihakad ning kaetud kirmega olles koondunud kodarikesse. Kasvab 5-25 cm kõrguseks (kühmõieline soomuslehik võib kasvada kuni 60 cm kõrguseks).

Tegemist on vähenõudliku toataimega.

Liigid

Liike on üle 150.

Temperatuur ja niiskus

Suvel kasvab hästi toatemperatuuril (eelistatavalt siiski 13-18 kraadi), kuid talvel eelistavad nad jahedat (10 kraadi). Asetades aknalauale saab tagada öise ja päevase temperatuuri varieerumise. Kuna ta ei vaja kõrget õhuniiskust, sobib kasvatamiseks ka keskküttega ruumis. Suvel võib viia õue.

Valgus

Soomuslehiku peaks asetama valgesse kohta, talle meeldib päikesevalgus (lõunapoolne aknalaud). Nõrgad võrsed, roseti laialivalgumine ja väljavenimine võivad olla märgiks vähesest valgusest.

Kastmine

Kuna nad koguvad lehtedes vett, ei ole nad kuivuse suhtes tundlikud. Kui muld on kergelt kuivanud, võib kasta. Talvel kasta harva. Kui lehed vajuvad lonti, võib see olla märk ülekastmisest. Suvine alakastmine võib tekitada lehtedele pruunid täpid, kuigi see võib viidata ka haigusele. Vältida roseti ja lehtede kastmist (eriti karvaselehiste liikide puhul). Seega võib poti panna lühikeseks ajaks veealusele lastes pärast üleliigsel veel nõrguda.  

Väetamine

Väetada ei ole vaja tihti (2 nädala tagant) ning puhkeperioodil (oktoobrist veebruarini) üldse mitte. Kasutada võib kaktustele mõeldud väetist lahjendades seda poole võrra. Liigne väetamine võib pärssida õitsemist.

Õitsemine

Õisik areneb kodariku külgedelt ning õied on valged, kollased või punased. Õisik asub püstise varre otsas.

Ümberistutamine

Ümber võib istutada üle aasta kevadel (märts-aprill) kasutades turbavaba mulda, millele on lisatud liiva. Substraat peaks olema lubjarikas, vett ja õhku hästi läbilaskev. Mulda ise segades võtta mätta-, lava-, lehemulda ja liiva (3:1:1:2). Kasutada võib ka kaktustele mõeldud mulda. Pott peaks olema madal ja lai. Oluline on potipõhja teha korralik drenaaž.

Paljundamine

Seemnetega, tütartaimede eraldamisega või pistikutega. Lehepistikute puhul panna kevadel eemaldatud leht mõneks päevaks kuivama ning siis niiskesse mulda.

Kahjurid ja haigused

Lehetäid ja villtäid. Ei ole aldis haigustele ja kahjuritele.

Muu

Aeg-ajalt võib taime keerata, et ta ei kasvaks viltu.

Kasutatud allikad

link_ikoon.gifJõulukaktus ja soomuslehikud (U. Laansoo)

link_ikoon.gifPisike ja vähenõudlik soomuslehik (A. Lepik)

Jane Bland, William Davidson. Toataimed. Valik ja hooldamine. Varrak, 2004

Virve Roost. Toalilled. Valgus, 1973

Andy Sturgeon. Potis. Toataimede stiilipiibel. Kirjastus Maalehe Raamat, 2002

Angelika Throll. Mis õitseb aknalaual? Sinisukk, 2008

Paul Williams. Toataimed. Ronitaimedest kaktusteni. Varrak, 2006