body, td, pre, p, caption, a:link, a:visited { color: #a34656; } #topprint { position: absolute; width: 97%; z-index: 1; } #sisu { position: absolute; z-index: 3; } #sisupad { margin: 0 70pt 0 70pt; } #logolarge { width: 130pt; float: right; }
Oxalis
Üldiseloomustus
Kuuluvad jänesekapsaliste (Oxalidaceae) sugukonda pärinedes Brasiiliast. Kasvab mõnekümne sentimeetri kõrguseks ning on lehtdekoratiivne toataim. Reeglina töödeldakse kemikaalidega kasvu pidurdamiseks. Santa Katariina jänesekapsa lehed on punakaspruunid.
Tegemist on suhteliselt vähenõudliku toataimega.
Liigid
Liike on ligi 500.
Temperatuur ja niiskus
Tempratuur ei tohiks olla liiga soe. Õnne-jänesekapsas ei talu talvel temperatuuri üle 15 kraadi. Oluline on anda talvel puhkeperiood, mil temperatuur võiks olla 10 kraadi. Suvel võib viia õue.
Valgus
Eelistab valget kasvukohta (ida- või läänepoolne aken), kuid vältida otsest päikesevalgust. Pimedas võivad varred hakata venima ja muutuda nõrgaks.
Kastmine
Õnne-jänesekapsa veevajadus on mõõdukas. Siiski ei tohiks mullapall kuivada täiesti läbi ja ka läbivettimist tuleks vältida. Talvel anda puhkeperiood, mil kasta vaid mõnel korral.
Väetamine
Santa Katariina jänesekapsast võib mõõdukalt (kord kuus) kasvuperioodil väetada lämmastikusisaldusega väetisega. Õnne-jänesekapsast ei pea väetama.
Õitsemine
Santa Katariina jänesekapsa õied on valged või roosad.
Ümberistutamine
Puhkeperioodi lõppedes tuleb taim ümber istutada toitaineterikkasse mulda.
Paljundamine
Risoomi jagamise teel varakevadel.
Kahjurid ja haigused
Lehetäid, punased kedriklestad, karilased ja hahkhallitus.
Muu
Talvel vajavad puhkeperioodi, mil taimed võivad ka lehed maha visata.
Kasutatud allikad
Dorte Nissen. Toataimede piibel. Sinisukk, 2005
Angelika Throll. Mis õitseb aknalaual? Sinisukk, 2008
Anders Wennström, Katarina Stenman. Toataimed. Päritolu, hooldamine ja paljundamine. Varrak, 2008