Hibisk

Hibiscus

Üldiseloomustus

Kuulub kassinaeriliste (Malvaceae) sugukonda pärinedes troopilistelt Aasia aladelt.

Hibiskide perekonda kuuluvad igihaljad heitlehised puud ja põõsad, kellede lehed on ovaalsed ja piklikud, tihti äärtest sakilised. Rooshibisk võib kasvada kuni 5 m kõrguseks, kuid toas jääb tema kasv tavaliselt kuni 1,5 m kõrguseks. Üldiselt on hibiskid kiirekasvulised.

Tegemist on suhteliselt vähenõudliku toataimega.

Liigid

Liike on 300 ringis.

Temperatuur ja niiskus

Kasvuperioodil võiks ruum olla 18-20 kraadi, talvel peaks temperatuur madalam olema (14-16 kraadi). Minimaalne temperatuur 12-13 kraadi. Ei talu hästi suuremaid temperatuuri muutuseid. Suvel võib viia õue vältides tuuletõmbelist kohta.

Valgus

Kasvukoht peab olema valge (talub ka hajusvalgust) ja õhurikas. Talvel võib anda lisavalgust. Suvel vältida keskpäevast päikesevalgust. Kui panna ta aknast kaugele, ei pruugi taim õitsema hakata.

Kastmine

Kasvuperioodil tuleb kasta rikkalikult, talvel (oktoobrist veebruarini) tagasihoidlikult. Muld ei tohiks läbi kuivada. Aluselt tuleks pärast kastmist liigne vesi ära võtta. Võib piserdada (mitte õisi), eriti kui õiepungad on moodustunud ja taim on keskküttega ruumis, kus õhk on kuivem.

Väetamine

Aprillist septembrini väetada igal teisel nädalal, muul ajal ei pea väetama. Liigne väetamine pidurdab õitsemist. Kasutada võib lahjat lämmastikku sisaldavat vedelväetist.

Õitsemine

Õied on suured, 10-15 cm läbimõõduga ning neid leidub väga erinevates toonides: punased, roosad, kollased ja valged. Toas õitseb juunist-juulist novembrini. Õis ise elab reeglina vaid ühe ööpäeva. Närtsinud õied tuleks ära korjata.

Ümberistutamine

Ümber tuleks istutada igal kevadel või peale õitsemist sügisel. Muld peab olema raske, toitaineterikas ja saviliivane. Ise mullasegu segades võtta: mättamulda, sõnniku- ja lehemulda ja liiva (3:1:1:1). Pott võiks olla suhteliselt suur.

Ümberistutamise käigus on soovitav kärpida oksi kolmandiku võrra tagasi (Süüria hibiskil 2/3 võrra).

Paljundamine

Seemnete ja pistikutega varakevadel või suve lõpus. 10-15 cm pikkune pistik panna niiskesse liiva ja klaasi alla sooja (temperatuur võiks soovitavalt olla 20-25 kraadi). Kui juured on kasvanud 5-7 cm pikkuseks, võib istutada õrnasse mulda.

Kahjurid ja haigused

Kasvuhoone karilased, punane kedriklest, lehetäid, villtäid, kilptäid ja hahkhallitus.

Muu

Kasutatud allikad

link_ikoon.gifHibisk (Aiasõber)

link_ikoon.gifRooshibisk (toakask) (U. Laansoo)

James Bland, William Davidson. Toataimed. Valik ja hooldamine. Varrak, 2004

Peter McHoy. Täielik toataimede käsiraamat. Varrak, 2003

Dorte Nissen. Toataimede piibel. Sinisukk, 2005

Virve Roost. Toalilled. Valgus, 1980

Virve Roost. Toalilled. Varrak, 1992

Angelika Throll. Mis õitseb aknalaual? Sinisukk, 2008

V. G. Tulintsev. Toalilled. Eesti Riiklik Kirjastus, 1957

Anders Wennström, Katarina Stenman. Toataimed. Päritolu, hooldamine ja paljundamine. Varrak, 2008