body, td, pre, p, caption, a:link, a:visited { color: #a34656; } #topprint { position: absolute; width: 97%; z-index: 1; } #sisu { position: absolute; z-index: 3; } #sisupad { margin: 0 70pt 0 70pt; } #logolarge { width: 130pt; float: right; }
Soleirolia soleirolii
Üldiseloomustus
Kuulub nõgeseliste (Urticaceae) sugukonda pärinedes Sardiiniast ja Korsikalt.
Ta on madal, roomav väikeste ja ümmarguste lehtedega taim. Kõrgus on 5-15 cm. Sobib näiteks pinnakattetaimeks.
Suhteliselt vähenõudlik taim.
Temperatuur ja niiskus
Temperatuur peaks olema jahe (10-16 kraadi), kuigi ta on võimeline kohanema ka soojemas ruumis. Soojas ruumis võib välja venida. Talvel oleks hea viia ta jahedamasse (5-10 kraadi) ja valgemasse kohta, et anda puhkeperiood, mil toimub õiepungade moodustumine. Helksiine talub lühiajaliselt isegi 0 kraadi. Õhuniiskus peab olema kõrge. Ei talu tuuletõmbust.
Valgus
Sobib hajusvalgus (põhjapoolne aken), vältida otsest päikesevalgust.
Kastmine
Kasta tuleb korrapäraselt asetades pott 10 minutiks veeanumasse (kastetakse alt). Üleliigne vesi lasta ära nõrguda. Jahedas kohas kasta vähem. Ei talu läbikuivamist. Hommikuti võib piserdada.
Väetamine
Suvel väetada paar korda kuus lahja rohelistele toataimedele mõeldud väetisega. Muul ajal ei vaja väetamist.
Õitsemine
Õied on rohekad ja suhteliselt silmatorkamatud asudes lehekaenlais.
Ümberistutamine
Ümber võib istutada igal kevadel taime veidi tagasi lõigates. Vajadusel võib teda uuendada ka teist korda aastas suve lõpus. Muld peab olema huumus- ja toitaineterikas ning õhku hästi läbilaskev. Mulda ise segades võtta aiamulda, kompostmulda ja jämedat liiva (4:2:1). Pott võiks olla lai ja madal. Poti põhja on soovitav teha hea drenaaž (nt kergkruusast).
Paljundamine
Hiliskevadel taime jagamise teel või pistikutega. Ümberistutamise käigus võib jagada vana taime osadeks, mille läbimõõt on mõned sentimeetrid ja istutada 4-5 sellist tükki ühte potti (poti läbimõõt 8-10 cm). Võib katta alguses kilekotiga, et lehed ei närbuks (eriti soojas ruumis). Seda on hea teha vanemate taimede puhul, millede keskosa on kolletunud, et anda taimele uus ja värske välimus.
Kahjurid ja haigused
Lehetäid, villtäid ja hahkhallitus. Üldiselt ei ole vastuvõtlik.
Muu
Väljaveninud taimeosad võib kääridega ära lõigata. See ergutab ka kasvamist.
Kasutatud allikad
Helksiine (Hansaplant)
Kuidas hoolitseda helksiine eest (A. Lepik)
Väike ja armas toataim helksiine (A. Lepik)
Dorte Nissen. Toataimede piibel. Sinisukk, 2005
Virve Roost jt lillekasvatajad. Toalill. Maalehe raamat, 1995
Virve Roost. Toalilled. Varrak, 1992
Anders Wennström ja Katarina Stenman. Toataimed. Päritolu, hooldamine ja paljundamine. Varrak, 2008
Angelika Throll. Mis õitseb aknalaual? Sinisukk, 2008
Paul Williams. Toataimed. Ronitaimedest kaktusteni. Varrak, 2006