Bensoe viigipuu

Ficus benjamina

Üldiseloomustus

Bensoe-viigipuu on pärit Lõuna- ja Kagu-Aasiast ning Austraaliast. Kuulub mooruseliste (Moraceae) sugukonda.

Bensoe-viigipuu alustab elu tihti epifüüdina teiste puude võrades ning looduses võib kasvada kuni 30 m kõrguseks. Kodustes oludes jääb kasv 3 m juurde (lõigates on võimalik kasvu madalamana hoida). Teda kutsutakse erinevates keeltes veel väikselehiseks kummipuuks, longusoksaliseks viigipuuks, jaavapuuks, troopiliseks loorberiks jne.

Viigipuud on igihaljad peenikeste longus lehtedega puud. Lehed on sõltuvalt liigist läikivad, ovaalsed ja nahkjad, rohelised või mustrilised. Lehe suurus on 10-12 cm ning tipp on teritunud. Võib kasvatada tavalise puuna kui ka kujundada vastavalt soovitud kujule. Sobib bonsai loomiseks.

Liigid

Viigipuude liike on 750 ning nende välimus erineb liigiti palju: on hiigelpuid, põõsaid, liaane kui ka sukulente, kägipuid ning harunematu, ühe tüvega turdpuid.

Temperatuur ja niiskus

Sobib toatemperatuur (15-22 kraadi), kuigi eelistab pigem jahedamat õhku. Suuri temperatuuri muutusi on soovitav vältida. Ei tohiks jätta külma ruumi ega tuuletõmbe kätte.

Valgus

Taim paigutada valgusrikkasse kohta, kuid mitte otsese päikesevalguse kätte. Talvel tuleb seda eriti jälgida, sest valgusepuudusest võib hakata taim lehti maha viskama. Novembrist jaanuarini võib lisavalgusega pikendada päevast aega 10-12 tunnini.

Kastmine

Muld peab olema potis pidevalt niiske, muidu hakkab lehti maha viskama. Külma veega kastmist tuleks vältida, va kui taim asub jahedas toas. Alusele ei tohiks jätta vett seisma. Kui taim on kuivas ruumis, tuleks teda piserdada. Pärast pügamist tuleks kastmist vähendada, sest veevajadus väheneb.

Väetamine

Kasvuperioodil (kevadest sügiseni) väetada üle nädala rohelistele toataimedele mõeldud väetisega. Talvel kord kuus või harvemini.

Õitsemine

Looduses kasvatab väikesed oranžid kerajad viljad, mis on lühikese raoga või peaaegu raotud ning moodustuvad lehtede kaenlas. Toatingimustes on keeruline saada viljuma.

Ümberistutamine 

Kasutada nõrgahappelist liivaga segatud mulda. Noori taimi tuleks istutada iga aasta, vanemaid aasta või paari tagant. Eelistada pigem väiksemat potti.

Paljundamine

Pärast pügamist võib panna äralõigatud varred vette, kus nad kasvatavad juured alla. Pärast lõikamist panna sooja vette, et takistada piima välja voolamist. Juurdumine võib potis (kasutada liiva-turba segust mulda) võtta aega isegi poolteist kuud. Temperatuur peaks olema kõrge (nt 30 kraadi) ja poti võib katta kilekoti või klaaspurgiga.

Muu

Energeetiline mõju

Seemnemaailm: "Viigipuutoimib “tolmuimejana”, puhastades ruumi rahutuse, ebakindluse ja üleelamiste tolmust. Kurbus ja mure lõhuvad kodu energeetikat ja selle tasakaalu. Ta mitte ainult ei puhasta ruumi, imedes endasse halba energiat ja muundades seda positiivseks, vaid ei lase ka negatiivsel energial sisse tulla, mida on eriti palju suurtes linnades." (link_ikoon.gifToalilled ja nende kasulik energeetiline mõju)

Kasutatud allikad

link_ikoon.gifBensoe-viigipuu (Ceres)

link_ikoon.gifBensoe-viigipuu (Hansaplant)

link_ikoon.gifBensoe-viigipuu (Seemnemaailm)

link_ikoon.gifBensoe-viigipuu (U. Laansoo)

Roost, Virve 33 moodsat toataime Valgus 2000