Üldiseloomustus
Diifenbahhia pärineb Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopilistest ja lähistroopilistest metsadest. Kuulub võhaliste (Araceae) sugukonda.
Lehestik on nahkjas, lopsakas ja kirju. Lehed on ovaalsed pikkusega 15-40 cm.
Tegemist on vähenõudliku taimega.
Liigid
Liike on ligikaudu 30.
Eestis on levinud toataimedena tähnilise diifenbahhia sordid „Tropic Snow”, „Rudolph Roehrs”, „Green Magic” ja „Reflector”.
Temperatuur ja niiskus
Temperatuur peaks olema mõõdukas, pigem soe kui jahe (kasvuperioodil 20-25 kraadi, talvel 17-20 kraadi) ning keskkond niiske. Temperatuur ei tohiks langeda alla 15 kraadi, muidu vajuvad lehed norgu. Vältida tuuletõmbust, sest muidu võib lehed maha visata.
Valgus
Asetada valgesse või poolvarjulisse kohta vältides otsest päikesevalgust. Ere päike põletab leheservad põhjustades lehtede kollasuse ja liiga pimedas keskkonnas kasvades kahvatub jällegi lehtede muster.
Kastmine
Kasta tuleb siis, kui mullapind on kuivanud, pigem mõõdukalt kasutades leiget vett. Kuivuse korral muutuvad lehed kollaseks, liigkastmise korral leheotsad pruuniks. Võib piserdada.
Väetamine
Kevadest sügiseni väeta vähese lämmastikusisaldusega väetisega 1 kord kuus. Väetada võib vedelväetisega kui ka kraanulite või väetisepulgaga.
Õitsemine
Õis on kreemikas ning ilmub latva lehtrina. Ei oma suurt dekoratiivset väärtust. Toatingimustes on keeruline taime õitsema saada.
Ümberistutamine
Ümberistutada võib igal kevadel (või igal teisel kevadel) veidi suuremasse potti kasutades huumusrikast mulda (happelist). Sobiva mullasegu võib ka ise teha: lehemuld, freesturvas, kompostmuld ja liiv (2:2:2:1), kuhu võib lisada punase tellise puru, puukooretükikesi ja peenestatud lehtpuusütt. Kõrgema istutuspoti valikul täita põhi drenaažiks kruusa või jämedama liivaga.
Paljundamine
Ladvapistikutega või tüvepistikoksade teel. Vart võib lühemaks lõigata ja ka nö jupitada. Kasvatab ka ise uusi taimi, mida saab eraldi potti istutada.
Kahjurid ja haigused
Kahjureid sellel taimel reeglina ei ole. Harva võib diifenbahhiat kahjustada kilptäi. Kilptäidest vabanemiseks võib kasutada rohelise seebi lahust. Esineb ka lehetäi, villtäi ja nahkhallitust.
Muu
-
Mahl on mürgine, sh suurematele loomadele, kuid eriti puurilindudele! Kui laps sööb taimelehti, tuleb pöörduda haiglasse. Katsuda võib.
-
Hea õhupuhastaja.
Kasutatud allikad
Diifenbahhia (Anu blogi)
Diifenbahhia (hot.ee/toalilled)
Kuidas kasvatada diifenbahhiat (K.-M. Kaunissaare)
Kui diifenbahhia on liiga kõrgeks kasvanud (A. Lepik)
Uus moetaim sulgvõhk ja vana tuttav diifenbahhia (U. Laansoo)
Dorte Nissen. Toataimede piibel. Sinisukk 2005
