Üldiseloomustus
Kuulub palmiliste (Arecaceae) sugukonda pärinedes Mehhikost ja Guatemalast.
Ta varred on peenikesed ja esinevad kimpudena moodustades põõsa. Kasvab 90 cm kuni 1,5 m kõrguseks. Harul on 6-7 sulgjat pikavarrelist lehte.
Suhteliselt vähenõudlik taim.
Liigid
Mägipalmide perekonnas on üle 100 liigi, milledest levinuim on just vääris-mägipalm.
Temperatuur ja niiskus
Temperatuur peaks kasvukohas olema soe või jahe (16-20 kraadi). Puhkeperioodil (talvel) peab õhk olema veelgi jahedam (15 kraadi). Lühiajaliselt talub ta kuni 10 kraadilist temperatuuri. Ta ei talu tuuletõmbust. Suvel võib viia õue.
Valgus
Kasvab varjulises või hajusas valguses (nt põhjapoolne aken). Otsest päikesepaistet tuleks vältida aprillist septembrini. Liigse valguse korral lähevad lehed kollakaks.
Kastmine
Suvisel ajaks peaks hoidma mulla pidevalt niiskena, kuid ka muul ajal ei talu ta läbikuivamist. Jahedas ruumis võib kasta põhjalikult 1-2 korda nädalas. Suvel on soovitav asetada pott veeanumasse. Ei talu teisalt ka mulla läbivettimist. Piserdada võib isegi kuni 2-3 korda päevas (eriti suvel ja keskküttega ruumi puhul).
Väetamine
Kevadest sügiseni väetada vähese lämmastikusisaldusega väetisega kord kuus. Muul ajal ei pea väetama.
Õitsemine
Õitsema hakkab juba 3-4 aastaselt. Õisik on pikk ja väiksed õied on kogutud pöörisesse.
Viljade värv varieerub kollasest mustani.
Ümberistutamine
Ümber tuleks istutada iga aasta kevadel (märts-aprill) toitaineterikkasse mulda. Alates taime seitsmendast eluaastast võib istutada teda ümber iga 2-3 aasta tagant. Mulda ise segades võtta mättamulda, lehemulda, sõnnikumulda ja liiva (4:2:1:1). Pott peaks olema väike ja kõrge, kuna taim kasvatab juuri pigem pikkusesse kui laiusesse.
Jälgida nii istutamisel kui jagamisel, et juured ei saaks viga. Mädanenud juuretipud tuleks ära lõigata ja määrida puusöepulbriga.
Paljundamine
Seemnetega ja jagamise teel.
Kahjurid ja haigused
Villtäid, kilptäid, punased kedriklestad ja ripslased.
Probleemid
Kasvatusprobleemidest on kokkuvõtte teinud Seemnemaailm:
- Lehtede kolletumine: vähene kastmine, toitainete puudus mullas, kaltsiumi üleküllus mullas, sh liiga kareda veega kastmine.
- Lehed muutuvad heledaks: tavaliselt liiga tugev valgus, aga võib olla ka kedriklesta kahjustus.
- Pruunid lehtede tipud: kõige tõenäolisem põhjus – kuiv õhk, samuti võib olla tingitud vähesest kastmisest, külmast õhust või külmaga kokkupuutest (nt külma aknaklaasi lähedus).
- Pruunid täpid lehtedel: tekivad mulla liigniiskusega või järsu temperatuuri langusega, aga samuti kastmisel liiga kareda veega.
- Alumised lehed pruunid: paljudel palmidel muutuvad alumised lehed vananemisega pruuniks ja hävivad, need lõigatakse terava noaga ära.
Muu
- Lehti tuleks puhastada tolmust.
- Kui leheotsad on muutunud pruunikaks, võib need kääridega kärpida.
- Eritab ruumi niiskust ja eemaldab õhust benseeni, trikloroetüleeni ja formaldehüüde.
Kasutatud allikad
Toalilled päästavad päeva – ja tervise! (Naisteleht)
Toapalm (vääris-mägipalm) (U. Laansoo)
Tubased toredad palmid (U. Laansoo)
Vääris-mägipalm Chamaedorea elegans (Seemnemaailm)
Angelika Throll. Mis õitseb aknalaual? Sinisukk, 2008
Virve Roost. Toalilled. Valgus, 1980
Dorte Nissen. Toataimede piibel. Sinisukk, 2005
Anders Wennström, Katarina Stenman. Toataimed. Päritolu, hooldamine ja paljundamine. Varrak, 2008
Peter McHoy. Täielik toataimede käsiraamat. Varrak, 2003
