Üldiseloomustus
Kuulub maavitsaliste (Solanaceae) sugukonda pärinedes Mehhikost.
Paprikal on silmatorkavad viljad, mis on pikad ja peened. Lehed on tumerohelised ja reeglina odajad. Taim on madalakasvuline. Ta on üheaastane taim, mis kestab kuni viljade kuivamiseni.
Üldiselt suhteliselt vähenõudlik toataim.
Temperatuur ja niiskus
Toatemperatuur (18-24 kraadi) on sobiv, kuid jahedamas kestavad viljad kauem. Lühiajaliselt talub kuni 5 kraadist temperatuuri. Ei talu tuuletõmbust.
Valgus
Vajab palju valgust.
Kastmine
Mullapallil ei tohiks lasta läbi kuivada. Vältima peaks ülekastmist ja pärast kastmist tuleks ka liigne vesi aluselt eemaldada vältimaks taime mädanema minemist. Lehti võib piserdada.
Väetamine
Kevadest sügiseni võib väetada iga kahe nädala tagant või isegi kord kuus tasakaalustatud vedelväetisega. Muul ajal ei pea väetama. Samas arvestades, et tegemist on üheaastase taimega, võib teda ka üldse mitte väetada.
Õitsemine
Õitseb kevadel ja suvel (juulist septembrini) ning õied on valged ja suhteliselt tagasihoidlikud. Õitest arenevad viljad on kirkad ja poodides on saadaval erinevat värvi viljadega taimi. Viljade kandmise aeg on septembrist detsembrini. Viljad muudavad küpsedes värvi. Kõige pilkuköitvam on taim sügisel ja kesktalvel.
Paljundamine
Seemnetest, mida võib korjata pärast viljumist ja kevadel uuesti potti panna.
Kahjurid ja haigused
Lehetäid, kedriklestad ja hahkhallitus.
Muu
Taim sisaldab mürgiseid aineid ning viljad ei ole söödavad.
Kasutatud allikad
Dorte Nissen. Toataimede piibel. Sinisukk, 2005
Angelika Throll. Mis õitseb aknalaual? Sinisukk, 2008
Paul Williams. Toataimed. Ronitaimedest kaktusteni. Varrak 2006
