Üldiseloomustus
Kuulub villapuuliste (Bombacaceae) sugukonda pärinedes Lõuna-Mehhikost, Kesk-Ameerikast ja troopilisest Lõuna-Ameerikast.
Tegemist on lehtdekoratiivse puuga, mis kasvab toatingimustes 1-2 m kõrguseks. Kasv on suhteliselt kiire. Tüve alaosa on paisunud. Liitlehed on suured koosnedes 5-9 lehest, mille pikkus on 10-20 cm.
Väga vähenõudlik taim.
Liigid
Pahhiira perekonda kuulub 24 liiki. Toataimedena kasvatatakse enim:
- Vesipahhiira (P. aquatica)
- Tore pahhiira (P. insignis)
Temperatuur ja niiskus
Toatemperatuur on sobiv (18-24 kraadi). Temperatuur ei tohiks langeda alla 12-15 kraadi. Õhuniiskus tuleb hoida kõrgena. Suvel võib viia õue, kus taim on kaitstud tuuletõmbuse ja vihma eest.
Valgus
Vesipahhiira eelistab valget kasvukohta (põhja-, ida- või läänekülg), vältima peaks otsest keskpäevast päikesevalgust. Hämaras jääb tüvi peenikeseks ja lehed võivad hakata kiratsema.
Kastmine
Kastma peaks regulaarselt nii, et mullapall on mõõdukalt niiske ja kastmiste vahepeal kergelt läbi kuivanud. Lühiajaliselt talub ka läbikuivamist, kuid võib selle tulemusena lehti langetama hakata. Tema veevajadus ei ole suur. Kasta võib ka alt, vett potialusele valades lastes sellel mulda imbuda. Talvel kasta harvemini. Võib piserdada.
Väetamine
Väetama peaks veebruarist oktoobrini mõõdukalt (nt 2 nädala tagant) vähese lämmastikusisaldusega väetisega. Muul ajal ei vaja väetamist.
Õitsemine
Õied annavad söödavaid kastanimaitselisi vilju (kupar), kuid toatingimustes on nii õitsemist kui ka viljumist keeruline saavutada.
Ümberistutamine
Ümber võib istutada igal aastal veebruaris-märtsis kasutades toalillemulda. Isegi suurekasvuline puu võib kasvada 30 cm läbimõõduga potis, st see ei pea olema suur. Ümberistutamise käigus ja ka augustis võib teha tagasi- ja kujunduslõikust, nii muutub taim tihedamaks hoides ka võra vormis.
Paljundamine
Kevadest suveni ladvapistikutega või seemnetega.
Kahjurid ja haigused
Punased kedriklestad, ripslased, lehetäid, kilptäid.
Muu
Poodides pakutakse tihti taimi, mille tüvi on punutud palmikusse lisamaks taimele efektsust.
Kasutatud allikad
Kaja Kurg. Toalilled. Ajakirjade Kirjastus, 2003
Dorte Nissen. Toataimede piibel. Sinisukk, 2005
Virve Roost. 33 moodsat toataime. Valgus, 2000
Angelika Throll. Mis õitseb aknalaual? Sinisukk, 2008
Anders Wennström ja Katarina Stenman. Toataimed. Päritolu, hooldamine ja paljundamine. Varrak, 2008
Paul Williams. Toataimed. Ronitaimedest kaktusteni. Varrak, 2006
