otsi
 

Lehtliilia

Aspidistra elatior

Allikas: Hansaplant

Prindi

Üldiseloomustus

Lehtliilia on pärit Hiinast ning kuulub maikellukeseliste (Convallariaceae) sugukonda.

Lehed on suured, läikivad ja tumerohelised ning pikkade leherootsudega.

Tegemist on väga vähenõudliku toataimega. Ta talub varjulist kohta, kasvab hästi nii soojas kui ka jahedas, kannatades lühiajaliselt välja isegi miinuskraadid. Isegi tolmune ja kuiv õhk ning tuuletõmbus ei pane teda põdema.

Temperatuur ja niiskus

Kasvab hästi toatemperatuuril (18-24 kraadi), kuigi võib olla ka jahedas (mitte alla 7 kraadi) ja kuivas õhus. Talub tuuletõmbust.

Valgus

Talub poolvarjulist keskkonda, kuid eelistab valget (vältida otsest päikesevalgust).

Kastmine

Mulda tuleks hoida kergelt niiskena. Jahedas keskkonnas kasvatades kasta harvemini. Pruunid laigud lehtedel annavad märku ülekastmisest.

Väetamine

Suvel väetada tasakaalustatud vedelväetisega kolme nädala tagant. Muul ajal harvemini või üldse mitte.

Õitsemine

Õied on kellukjad, väljast kreemikad, seest kastanpruunid. Õitseb harva ja õied on tavaliselt mullapinna lähedal puhmiku varjus.

Ümberistutamine 

Ümber tuleks taime istutada harva, iga 3-4 aasta järel kevadel. Risoom katta õrnalt mullaga või jätta mullapinna peale.

Paljundamine

Jagamise teel.

Kahjurid ja haigused

Villtäi, kilptäi ja kedriklest.

Muu

Soovitav on lehtedelt niiske lapiga tolmu võtta.

Kasutatud allikad

link_ikoon.gif5 vähenõudlikku taime (V. Parmas)

link_ikoon.gifKaugelt pärit kaunitarid mängivad peitust (V. Kohler)

link_ikoon.gifLehtliilia (Hansaplant)

link_ikoon.gifTaimed, mis taluvad hämarat kasvukohta (Sisutusweb)

Dorte Nissen. Toataimede piibel. Sinisukk 2005

Paul Williams. Toataimed. Varrak, 2006