otsi
 

Tihe aspar ehk Sprengeri aspar

Asparagus densiflorus

Allikas: Hansaplant

Prindi

Üldiseloomustus

Kuuluvad liilialiste sugukonda.

Kaardus okstel on pisikesed nõeljad rohelised varremoodustised. Oksi lisatakse tihti lillekimpudesse.

Kodudes kasvatatakse enim tihedat asparit, mis on suhteliselt vähenõudlik taim.

Liigid

Tuntakse ligi 300 liiki.

  • sulgaspar (A. setaceus)
  • mõõkaspar (A. falcatus)
  • trigueroaspar (A. acutifolius)
  • lehitu aspar (A. aphyllus)
  • smiilaksaspar (A. asparagoides)
  • lühilehine aspar (A. brachyphyllus)
  • indohiina aspar (A. cochinchinensis)
  • kähar aspar (A. crispus)
  • longus aspar (A. deflexus)
  • tihe aspar (A. densiflorus)
  • haraline aspar (A. divaricatus)
  • petlik aspar (A. fallax)
  • lehisaspar (A. laricinus)
  • pikalehine aspar (A. longifolius)
  • meriaspar (A. maritimus)
  • harilik aspar, spargel (A. officinalis)
  • kare aspar (A. pseudoscaber)
  • juurduv aspar (A. radicans)
  • roniv aspar (A. scandens)
  • luudaspar (A.scoparius)
  • peenelehine aspar (A. tenuifolius)
  • niitlehine aspar (A. tenuisissimus)
  • juuslehine aspar (A. trichophyllus)
  • sarikaspar (A. umbellatus)
  • männasaspar (A. verticillatus)

Temperatuur ja niiskus

Soovib jahedamat ja niisket keskkonda, 16-21 kraadi. Sulgaspari puhul ei tohiks talvel temperatuur langeda alla 13 kraadi. Suvel talub ka soojemat keskkonda. Talub tuuletõmbust.

Valgus

Taim tuleks panna väga valgesse kohta, kuid mitte otsese päikesevalguse kätte. Sobib asetada põhjapoolsetesse ruumidesse. Lehtede värvumine kollakaks annab märku valgusepuudusest.

Kastmine

Kasta regulaarselt hoides mulda niiskena, mitte märjana. Talvel hoida muld vaevu niiskena. Kuivusest annab märku pruunide lehtedega.

Väetamine

Kui taim kaotab oma erkrohelise värvi, tuleks väetada (nt kord kuus) rohelistele toataimedele mõeldud väetisega. Suvel regulaarselt tasakaalustatud vedelväetisega.

Õitsemine

Aspari õied on tagasihoidlikud, valged ja väiksed, kuid punased marjad on väga dekoratiivsed. Õitseb juunis-juulis.

Ümberistutamine

Istutada tuleks ümber iga paari aasta tagant. Ümberistutamisel kasutada turba- ja musta mulla segu, millele on lisatud liiva. Soovitav teha hea drenaaž. Istutamise käigus võib oksi kärpida.

Paljundamine

Kui taim muutub liiga tihedaks, võib kevadel mugulad jagada. Samuti võib pistikuid istutada.

Kahjurid ja haigused

Esineb harva.

Muu

Iga aasta tuleks varsi tagasi lõigata, et taim säilitaks kohevuse.

Energeetiline mõju

Seemnemaailm: "Sulgaspar puhastab õhku negatiivsest energiast, mis toob endaga kaasa palju tüli, liigset kiirustamist ja jooksmist ning ei lase süveneda põhilisesse." (link_ikoon.gifToalilled ja nende kasulik energeetiline mõju)

Kasutatud allikad

link_ikoon.gifAspar – lillekimbu ehe (M. Paalvelt)

link_ikoon.gifHarilik aspar (MTÜ Eesti Aiaklubi)

link_ikoon.gifTihe aspar (Hansaplant)

Paul Williams. Toataimed. Varrak, 2006