otsi
 

Agaav

Agave

Allikas: Wikipedia (Ameerika agaav)

Prindi

Üldiseloomustus

Agaav on sukulentide perekond agaaviliste sugukonnast. Kasvavad peamiselt Mehhikos, kuid ka Ameerika Ühendriikide lõuna- ja lääneosas ning sademetevaestes piirkondades.
Tihedalt asetsevad lihavad sakiliste või ogaliste servadega lehed moodustavad kodariku, kinnitudes lühikesele varrele ja jättes sageli mulje, et lehed kasvavad välja otse maa seest. Suurte agaavide kodariku läbimõõt võib ulatuda mitme meetrini.
Agaavid on visad ja vähenõudlikud taimed.

Liigid

Liike on mitusada.

  • ameerika agaav (A. americana)
  • tumeroheline agaav (A. applanata)
  • meskiagaav (A. atrovirens)
  • händagaav (A. attenuata)
  • kantala-agaav (A. cantula)
  • tugevaogaline agaav (A. ferox)
  • kiuline agaav (A. filifera)
  • jukatani agaav (A. fourcroydes)
  • Funki agaav (A. funkiana)
  • antigua agaav (A. karatto)
  • Karwinski agaav (A. karwinskii)
  • tampiko agaav (A. lechuguilla)
  • suureastlaline agaav (A. macroacantha)
  • Parry agaav (A. parryi)
  • sisaliagaav (A. sisalana)
  • rullagaav (A. striata)
  • tekiila-agaav (A. tequilana)
  • viktooria agaav (A. victoriae-reginae)
  • virgiinia agaav (A. virginica)
  • hiigel-sigiagaav ehk hiigelfurkrea (Furcraea foetida)
  • kuuba sigiagaav ehk kuuba furkrea (Furcraea hexapetala)

Temperatuur ja niiskus

Taluvad väga madalat temperatuuri (lühiajaliselt kuni 0 kraadi), kui neid hoitakse kuivas. Talvel on soovitav hoida jahedamas, suvel võib viia õue harjutades taime eelnevalt päikesega.

Valgus

Aasta läbi hoida võimalikult valges kohas, st lõunapoolsetes ruumides. Vastasel korral võib taim välja venida.

Kastmine

Kasvuperioodil hoida muld regulaarselt niiskena lastes vaid aeg-ajalt mullapallil läbi kuivada. Talvel kasta vaid niipalju, et taim ära ei kuivaks (2-3 nädala tagant). Läbivettimist ei talu.

Väetamine

Agaavi ei ole vaja väetada. Kevadest sügiseni võib väetada kord kuus vähese lämmastikusisaldusega väetisega.

Õitsemine

Agaav õitseb ühe korra, pärast mida taim sureb.

Ümberistutamine

Nooremaid taimi võib istutada 2-4 aasta tagant, vanemaid harvemini. Istutamisel võib kasutada kaktusemulda ja soovitatavalt teha seda kevadel.

Paljundamine

Taime külge kasvab juurevõsu (paljuneb vegetatiivselt). Samuti on võimalik paljundada seemnetega.

Kahjurid ja haigused

Ei ole kahjuritele väga vastuvõtlik, kuid esineda võib villtäisid.

Muu

  • Sinise agaavi mahlast valmistatakse tequila’t.
  • Mahl ärritab nahka kokkupuutel ja võib põhjustada isegi nahavähki. Vältimaks vigastusi kodustes tingimustes, on soovitav terav tipuots ära lõigata.

Kasutatud allikad

link_ikoon.gifAgaav – katab, toidab ja joovastab (T. Niiberg)

link_ikoon.gifAgaav (Katsi toalillede blogi) 

link_ikoon.gifAgaav (Wikipedia)

Dorte Nissen. Toataimede piibel. Sinisukk 2005

Diana Pärn. Toalilled sinu kodus. AS Ajakirjade Kirjastus, 2009 

Paul Williams. Toataimed. Varrak, 2006

Peace!

Peace!Sten-Ander Ojakallas

Sydney ooperimaja

Sydney ooperimajaSten-Ander Ojakallas