otsi
 

Kliivia

Clivia

Allikas: Multiflora

Prindi

Üldiseloomustus

Kliivia pärineb Lõuna-Aafrikast ja kuulub amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda.

Lehed on nahkjalt rohelised ning kuni 0,5 m pikkused ja 5 cm laiused.

Õitsema saamine eeldab keskmisest suuremat hoolitsemist, kuid peetakse üldiselt vähenõudlikuks taimeks.

Liigid

  • mattpunane kliivia (C. miniata)
  • Clivia gardenii
  • Clivia robusta
  • Clivia caulescens
  • Clivia nobilis
  • Clivia mirabilis

Toataimena on enim levinud mattpunane kliivia.

Temperatuur ja niiskus

Temperatuuri osas ei ole väga nõudlik, sobib 18-22 kraadi. Mitte hoida alla 12 kraadises ruumis. Talub ka kuivemat õhku, mistõttu sobib hästi kasvama ka keskküttega ruumi. Suvel võib õue viia.

Valgus

Saab hakkama varjulises kohas, kuid ei puhke sellises keskkonnas õitsele; seega on soovitav asetada pigem poolvarjulisse või valgesse kohta (nt ida või läänepoolse akna lähedal). Talub teatud määral ka otsest päikest.

Kastmine

Kevadest suve lõpuni tuleb kasta rikkalikult lastes mullapinnal veidi läbi kuivada. Puhkeajal, so suve lõpust (septembrist) 6-8 nädala jooksul, kasta nii harva, et taim ära ei kuivaks. Selleks ajaks võib püüda anda rohkem valgust, et õiepungad saaksid moodustuda. Kuna ta ei talu hästi asukohavahetust, siis tuleb seda juba asukoha otsimisel silmas pidada. Jälgida, et pärast kastmist ei jääks alusele vett seisma. Lehti võib piserdada. 

Väetamine

Pärast õitsemist kuni sügiseni tuleb väetada mõõdukalt (nt 2 nädala tagant). Puhkeajal ei väetata.

Õitsemine

Mattpunase kliivia õied on punakasoranžid, harvem kohtab meie kodudes kollaseõielisi liike. Õisiku moodustavad 10-20 õit. Väga heades tingimustes võib õitseda kahel korral aastas nädalaid: veebruarist maini ja augustist septembrini. Üldjuhul õitseb kodustes tingimustes siiski kord aastas. 

Ümberistutamine 

Nooremaid taimi tuleks ümber istutada igal aastal pärast õitsemist (märts-aprill), vanemaid 2-3 aasta tagant. Kasutada nõrgalt happelist mulda, mis laseb hästi õhku läbi (nt segada liivaga). Mullasegu võib ka ise valmistada: mättamuld, lavamuld ja liiv (3:2:1).

Istutamisel tuleb olla ettevaatlik, et mitte vigastada juuri. See võib viia juurte mädanemiseni. Viimase vältimiseks puuderdada vigastatud kohta puusöepulbriga. 

Paljundamine

Paljundada saab külgharude eraldamisega (ei pea eraldama peataimest). Seda on hea teha ümberistutamise käigus. Noor taim hakkab õitsema 3 aasta pärast.

Kahjurid ja haigused

Kedriklestad.

Muu

  • Aeg-ajalt võib lehtedelt tolmu võtta
  • Taim on mürgine!

Kasutatud allikad

link_ikoon.gifKliivia (Clivia) (hot.ee/toalilled)

link_ikoon.gifKliivia eest hoolitsemine (A. Lepik)

link_ikoon.gifMattpunane kliivia (Ceres)

link_ikoon.gifUhke flamingolill Ameerikast ja vähenõudlik kliivia Aafrikast (U. Laansoo)

Dorte Nissen. Toataimede piibel. Sinisukk 2005

Virve Roost. Toalilled. Varrak, 1992

Kliivia

KliiviaMirjam

Õide puhkemas

Õide puhkemasmutityts

Rõõm päikesest

Rõõm päikesestElju