otsi
 

Draakonipuu

Dracaena

Allikas: nortplantas.com (Lõhnav draakonipuu)

Allikas: Carefree Plant Design (Ääris-draakonipuu)

Prindi

Üldiseloomustus

Kuulub agaaviliste sugukonda.

Ääris-draakonipuu on draakonipuuliste sugukonda kuuluv taim pärinedes Madagaskarilt. Ta võib kasvada 2–5 m kõrguseks, kuid kasv on aeglane. Kodustes tingimustes kasvab umbes 1,5 m kõrguseks. Lehed on pikad, kitsad, oliivrohelised ja punaka äärisega, tavaliselt 30–90 cm pikad ning 2–7 cm laiad.
Lõhnava draakonipuu lehed on laiad ja rohelised või rohelise-kollased. Kasvab kodustes tingimustes 1,5-2 m kõrguseks.
Käänd-draakonipuu oksad käänduvad tihti huvitava nurga all moodustades laia ja koheva võra.
On levinud toataimed tänu vähenõudlikkusele ja vastupidavusele.

Liigid

  • ääris- draakonipuu (D. marginata)
  • lõhnav draakonipuu (D. fragrans)
  • käänd-draakonipuu (D. reflexa)
  • harilik draakonipuu (D. draco)
  • Sanderi draakonipuu (D. sanderiana)
  • Dereema draakonipuu (D. Deremensis)

Toataimena on Eestis levinud esimesed kolm nimetatud liikidest. Hooldamisjuhised on nendel liikidel sarnased.  

Temperatuur ja niiskus

Kasvab hästi toatemperatuuril (18-23 kraadi) ja keskküte ei tee taimele liiga. Siiski eelistab ta niisket õhku. Kuivas õhus võivad lehtedele tekkida pruunid laigud. Sobivaim temperatuur on 15-18 kraadi, hariliku draakonipuu puhul isegi 10 kraadi. Vältida tõmbetuult.

Valgus

Väga valge või poolvarjuline keskkond (mida triibulisemad lehed, seda enam valgust vajab), kuid hoiduda otsesest päikesevalgusest. Valgus aitab säilitada lehtede erksa värvi. Ääris-draakonipuu talub nii otsest päikesevalgust kui ka poolvarju; lõhnav draakonipuu kasvab ka poolvarjulises kohas; käänd-draakonipuu vajab hästi valgustatud kohta.

Kastmine

Pehme veega mõõdukalt aasta ringi sama tihedalt, suvel siiski tihedamini (2 korda kuus). Vältida ülekastmist, sest on tundlik liigse niiskuse suhtes. Mulla liiga märjana hoidmine võib viia juurte vigastamiseni. Keskküttega ruumis tuleks taime aeg ajalt piserdada.

Õitsemine

Kodustes tingimustes ei ole teda lihtne õitsema saada, kuna tihti jääb puudu õhuniiskusest.

Väetamine

Üle kahe nädala, talve jooksul (oktoobrist märtsini) piirata oluliselt – väetada vaid paaril korral. Pigem harvemini ja nõrgema lahusega, kui vastupidi. Kasutada universaalset kompleksväetist.

Ümberistutamine

Nooremat taime tuleks istutada iga aasta kevadel, vanemat 2-3 aasta tagant. Kasutada viljakat jämeda liivaga segatud mulda. Mullasegusse võib lisada lehtpuusöe tükke või kergkruusa.

Paljundamine

Paljundada saab külgharudega, ladvapistikutega või tüvelõikudega (ca 20 cm pikkused). Viimasel juhul jälgida, et ülemine ots jääb ülespoole. Täiendavat informatsiooni paljundamise kohta leiab siit.

Kahjurid ja haigused

Lehetäi, kilptäi, villtäi ja kedriklest. Juuretäi tõrjeks võib juuri ümberistutamise ajal tupsutada piiritusega või kasutada putukatõrjevahendit Fastac jälgides sealtoodud juhiseid.

Muu

  • Soovitav on võtta lehtedelt tolmu ja viia aeg-ajalt duši alla.
  • Püüab õhust kahjulikke aineid.

Kasutatud allikad

link_ikoon.gifDraakonipuu sobib igasse kodusse (A. Ansper)

link_ikoon.gifDraakonipuu — vapper ajarändur (U. Laansoo)

link_ikoon.gifKüsimus draakonipuu kohta (Taimekujundus.ee)

Dorte Nissen. Toataimede piibel. Sinisukk 2005

Diana Pärn. Toalilled sinu kodus. AS Ajakirjade Kirjastus, 2009

Virve Roost. 33 moodsat toataime. Valgus, 2000

Draakonipuu

DraakonipuuKati

Lõhnav

LõhnavAavo

Tärkav noorus

Tärkav noorusJanek