otsi
 

Mandariinipuu

Citrus reticulata

Allikas: luminescents.co.uk

Prindi

Üldiseloomustus

Mandariinipuu on ruudiliste (Rutaceae) sugukonda kuuluv igihaljas viljapuu, kes pärineb Vietnamist ja Lõuna-Hiinast. Tema lehed on tumerohelised, piklikud ja läikivad ning kõrgus on 2-4 m (toatingimustes jääb kasv tagasihoidlikumaks).

Temperatuur ja niiskus

Suvel eelistab sooja temperatuuri (18-25 kraadi). Nagu kõik tsitrusepuud võib ka mandariinipuu suveks õue viia. Talvel sobib jahedam asukoht (kuni 14-16 kraadi), kuid mitte alla 5 kraadi. Noori taimi hoida pigem jahedamas. Liiga soojas keskkonnas võib hakata lehti langetama. Ei talu tuuletõmbust ega järske asukohavahetusi.

Valgus

Suvisel ajal vajab palju valgust (minimaalselt 4 h päevas päikest), väljas olles peaks  kasvukoht olema poolvarjuline. Vältida otsest päikesevalgust, mis võib kõrvetada lehti. Ka talvel, kui taim on jahedas ruumis, peaks tagama valguse olemasolu.

Kastmine

Kasta tuleb mandariinipuud korrapäraselt ja rikkalikult. Siiski ülekastmise suhtes on ta väga tundlik. Aluselt tuleks pärast kastmist liigne vesi eemaldada. Vesi peaks olema toasoe ja parim on kasutada vihmavett. Lubjarikka kraaniveega kastes võivad lehed kahvatuda. Talvel, kui taim on jahedamas, tuleks teda ka kasta vähem.

Väetamine

Veebruarist septembrini väetada mõõdukalt (2 nädala tagant) kaaliumirikka väetisega. Võib kasutada tsitruselistele mõeldud väetist. Kollasekirjud lehed võivad viidata magneesiumipuudusele.   

Õitsemine

Valged lõhnavad õied puhkevad üksikult või paarikaupa lehtede kaenlaist. Õitseb hiliskevadel ja suvel (vahel ka teist korda oktoobris) ning samal ajal arenevad ka viljad. Algul on viljad rohelised, mõne kuu vältel värvuvad oranžiks. Valmimine võib võtta isegi kuni 6 kuud. Kõiki vilju ei jäeta alles, ca 1 vili 20 lehe kohta. Vastasel korral ei jõua taim vilju korralikult toita.

Ümberistutamine

Ümber võib istutada kevadel (märtsist juunini). Nooremaid taimi (kuni 5 aastaseid) istutada ümber kord aastas, vanemaid 2 aasta tagant. Muld peaks olema viljakas, vett hästi läbilaskev ja kergelt happeline. Mullasegus peaks olema mätta-, lehe-, sõnniku - ja turbamulda ning jämedat liiva (võrdsetes osades). Võib kasutada tsitrulistele mõeldud mulda. Pott võiks olla pigem väiksem, kui suurem, sest see soodustab õitsemist ja viljumist. Põhja teha korralik drenaaž.

Paljundamine

Paljundada saab seemnetega, poolpuitunud varrepistikutega (hiliskevadel) või tütartaimede eraldamisega emataimest. Seemned võib panna sentimeetri sügavusele mulda. Tärkavad kuu jooksul. Kui on soov saada taim kiiremini õitsema ja viljuma, tuleks eelistada varrepistikutega paljundamist. Seemnetest kasvatatud taimede puhul võiks esimesel aastal hoida taime jaoks päevapikkuse 10 tunnisena (nt katta karbi või tumeda kotiga).

Kahjurid ja haigused

Kilptäid, villtäid, karilased ja kedriklestad.

Muu

Kevadel (veebruaris) tuleks taime oksi poole võrra tagasi lõigata. Noorel taimel kärbitakse latva jättes taimele 4-7 võrset, millest jäetakse alles 3-4 erinevas suunas kasvavat haru. Järgmisel aastal kärbitakse allesjäänud harusid nii, et igaühele jääks 3-5 lehte. Viimane allesjäänud pung peab olema suunatud väljapoole. Järgmiste järkude oksi kärbitakse samamoodi. Neljanda järgu okstest alates arenevad õied ja viljad. Seega sealt edasi pole vaja vastavat skeemi järgida, vaid võib liiga pikaks kasvanud võrsete tippe aeg-ajalt näpistada. See tagab taime harunemise ja tihedamaks muutumise.

Poest viljadega taime ostmisel on soovitatud viljad eemaldada aitamaks taime uue kasvukeskkonnaga kohanemisel.  

Kasutatud allikad

Harilik mandariinipuu (Vikipeedia) 

Diana Pärn. Toalilled sinu kodus. Ajakirjade Kirjastus, 2009

Virve Roost. Toalilled. Varrak, 1992

Andy Sturgeon. Potis. Kirjastus Maalehe Raamat, 2002

Angelika Throll. Mis õitseb aknalaual? Sinisukk, 2008

V. G. Tulintsev. Toalilled. Eesti Riiklik Kirjastus, 1957

Nikolai Verzilin. Matk toataimedega. Eesti Riiklik Kirjastus, 1955

Mandariinipuu

MandariinipuuKati